Katuse ehitus
Katus teeb majast maja.
Katus kuulub koos seinade, uste, akende, lagede ning vahelagedega nende ruume moodustavate hooneosade hulka, mida nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Katuse peamiseks ülesandeks on hoone kaitsmine eeskätt sademete, aga ka kõikide teiste ilmastikumõjude eest.
Eesti ja teiste Baltimaade ajaloos on ehitatud väga erinevat tüüpi katuseid. Kuni 20. sajandi alguseni oli peaaegu kõikidele taluhoonetele iseloomulik rukkiõlgedest valmistatud õlgkatus. Kohtades, kus leidus rohkem pilliroogu, olid enam levinud roo(g)katused.
Hiljem lisandus juba kelpkatus ja kõrvalhoonetel sarikateta parskatus, millel sageli asendasid roovlatte ja sarikaid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord puukoore, kisklaudade ja mätastega. Eriti Põhja-Eestis ja saartel leidus aga palju sepikodasid, mille katus oli kaetud hoopis paeplaatidega.
Võib öelda, et vanad ehitusviisid hakkavad jõudsalt taas au sisse tulema, iseäranis pärast seda, kui eterniitkatuseid on hakatud pidama tervisele kahjulikeks. Üha rohkem pannakse just maakodudele laastukatus, mereäärsetes kohtades ka roo(g)katus.
Erinevad katusetüübid
Tänapäeval kategoriseeritakse katuseid nii nende ehitusviisi, välise kuju, katuse tahkude arvu kui ka ehitamiseks kasutatava materjali järgi.
Ehitusviisi järgi saab teha eristuse:
a) pööninguga katus ehk lae ja katuse vahel on lisaruum,
b) pööninguta katus ehk katuse ja lae vahel puudub lisaruum.
Välise kuju ja katuse tahkude arvu järgi eristatakse ühetahulisi (pultkatus), kahetahulisi (viilkatus), neljatahulisi (kelpkatus, telkkatus) ning murtud tahuga mansardkatuseid. Alloleval joonisel 1 on toodud enamlevinumad katusetüübid.
Kuidas valida sobivat katust?
Nagu hoone teiste osade ehitamise puhul, kehtib ka katuse rajamisel vana hea põhimõte: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Katuse valimise protsessi juures tuleb arvestada mitmete teguritega.
- Tellija (ning arhitekti) soov. Katus mängib maja üldises välimuses väga suurt rolli, mistõttu tuleks hoolikalt kaaluda erinevaid katusestiile ja -tüüpe, unustamata sealjuures katuse funktsionaalsust hoone kaitsjana ilmastikumõjude eest (iseäranis Eesti kliimas!).
- Detailplaneering ning sobivus ümbruskonda. Selle raames määratakse ära, kas hoonele tuleb lame-, viil- või muud tüüpi katus, kui kõrge see saab olema, kuidas jookseb katuse hari jms.
- Katuse mõõtmed. Katuse funktsionaalsuse üheks tähtsamaks teguriks on katusekalde õige valik. Katusekalle määrab ühtlasi kogu hoone mõõtmed. Peaks arvestama, et mida suurema pindalaga maja, seda väiksema kaldega võiks olla katus: vastasel juhul lähevad järsud katusekalded nii visuaalselt ebaratsionaalseks kui ka otstarbetult kulukaks.
- Kasutatavad materjalid. Katusekaldest sõltub omakorda, millisest materjalist katus ehitatakse. Siin on olulisel kohal küsimus, kas kattematerjal peab olema vaid voolava vee kindel või peab katusepind pidama ka seisvat vett. Mida lamedam on katus, seda tihedam peaks olema kattematerjal.
- Katuse eelarvet kokku seades tuleb arvestada ka aluskatusega ehk kulutustega aluskattele, roovidele, tuulutusliistudele, laudisele, lisaks töö tegemise maksumus. Valmis katusele tuleb rajada ka vihmaveesüsteem ja katuse turvavarustus.
Eestis on enamlevinud väikemaja katusetüüpideks viil-, pult- (ühe kaldega) või poolkelp- või kelpkatus. Lamekatuseid esineb rohkem suurtel ärihoonetel. Pigem järsema kaldega katus võimaldab katuselt alla tulla talvel sinna koguneval lumel, mille raskus võib katust lume sulamise ajal kahjustama hakata.
Viilkatuse materjaliks on sageli kas plekk või kivi, lamekatuse puhul bituumen. Plekk-katused jagunevad omakorda terasplekk- ja valtsplekk-katusteks. Plekki eelistatakse katusematerjalina sageli selle kerge kaalu tõttu. Terasplekk on kuumtsingitud, pinnakattega kaetud materjal, mis lisaks kergusele võimaldab laia profiilide, pinnakatete ja värvide valikut. Terasplekist tugevam on valtsplekk, mis on suurepärase veekindluse (saab kasutada ka lamekatuse ehitamisel) ning pika elueaga. Trapetsprofiil pakub oma sirgjoonelise ning minimalistliku stiiliga katuse katmiseks vahest kõige taskukohasemat varianti, mis sobib ka lamedamatele katustele. Hinnaskaala teises pooles on aga klassikaline ning väga vastupidav kivikatus. Betoonist või savist valmistatud katusekivi näol on tegemist vastupidava katusekattega, mille lisandväärtuseks on majasisene vaikus: tugev vihmasadu või kolistav tuul kivikatuse puhul tuppa ei kostu. Kolmanda valikuna on populaarseks saanud bituumen, mis on vastupidav, vaikne ja värviline katusekattematerjal, sobides ühtviisi uuele ja vanale majale ning igale katusetüübile. Bituumensindli alusena kasutatav täislaudis muudab katuse ühtlaselt siledaks ja korrapäraseks, mis teeb ka sellel liikumise turvaliseks.
Katusekalle
Tehnilises keeles on katusekalle katuse vertikaalse tõusu näitaja, mis on jagatud selle horisontaalsele pinnale. Katusekalde täpse arvutamise juures aitab Teid projekteerija. Levinumatest katuseliikidest on järsema kaldega viil-, pool-, viil- ja kelpkatus. Kui katusekalle on 1:10 või väiksem, siis on ainsaks valikuks paigaldada hoonele lamekatus.
Lamekatus on seisvat vett pidav katus, mille ehitamiseks kasutatakse juba eespool nimetatud bituumen- või plastrullmaterjale. Oma kujult võib lamekatus olla sile, kaarjas, kuppel või muu, kombineeritud kujuga.
Normaaltingimustes on lamekatused kaldega 1:40. Antud kalle on ka minimaalne juhul, kui lamekatuste katmiseks kasutatakse ühekihilist bituumenrullmaterjali. Kahekihiliste bituumenrullmaterjalide minimaalseks kaldeks võib olla 1:80 ja samasuguste kolmekihiliste puhul 1:100. Rullmaterjalide maksimaalne kalle ei ole normeeritud.
Kui otsustatakse lame- ehk väikse kaldega katusega kasuks, on paratamatu, et katusele tekivad lombid. Selle peale tuleb katuse projekteerimisel kindlasti mõelda ning jälgida, et materjalid, mis katavad lamedaid katuseid, võimaldaksid juhtida vett vihmaveetorustikusse. Ehitusprojekti ei tohi olla sisse planeeritud katusel seisvat vett, ent aktsepteeritud on lombid, mille sügavus pole suurem kui 15 mm.
Katuseehituse iseärasused
Eesti Vabariigi projekteerimisnorm EPN 11.1. Piirdetarindid seab katuseehitusele hulga nõudeid. Täispika standardiga saab tutvuda siin, alljärgnevalt on toodud mõned kriteeriumid, millele tasub tähelepanu pöörata.
- Katusekate peab olema piisavalt tihe, kaitsmaks katust seisva vee eest. Katuse kuju ja kalded peavad garanteerima vee kiire ja takistamatu äravoolu.
- Lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju.
- Välimise äravooluga katused peavad olema varusatud vihmaveerennide ja torudega, sisemise äravooluga katused peavad olema puhastatavate äravoolulehtritega. Sealjuures on keelatud juhtida välimist äravoolu köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu. Samuti pole lubatud vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele.
- Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 ja välimise äravooluga katusel üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta. Sealjuures ei tohi kummalgi juhul äravoolulehtrite vahekaugus ületada 15 m.
- Kõrgema kui 7-meetrise hoone lamekatus peab olema varustatud kogu perimeetril vähemalt 30 cm kõrguse rinnatise või reelinguga. Enam kui ühe korruse kõrguse hoone kaldkatus aga vähemalt 10 cm kõrguse lumetõkkeäärisega.
- Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud katuse harja juures paikneva käigutee (ja sinna viiva redeliga) korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurde pääsemiseks.
- Katuseaknad, ventilatsiooniavad jm katuseavad mõõtudega üle 60×60 cm peavad olema varustatud kaitseabinõudega, mis välistavad nende kaudu kukkumise.
- Katuse kandekonstruktsioonid ei tohi toetuda puitlaele, kuna tulekahju korral langeb katus sisse. Sarikate vahekaugus on tavaliselt 80-120 cm ja ristlõige sõltuvalt sildest ja sarikate vahekaugusest (minimaalselt) 5×10 kuni 5×25 cm.
Nagu selgub, nõuab katuse ehitamine alates sobiva katusetüübi ning -materjali valimisest kuni ehitusnüansside järgimiseni head planeerimist ning oskuslikku tööjõudu. Kõikide vajalike ehitus- ja ohutusnõuete osas oskavad Teid täpsemalt informeerida ehituse eest vastutavad projekteerija ning ehitusettevõte.
Kindlasti on aga põhjalik planeerimine nii aega kui ka raha väärt, kuna vastupidav ja kena katus teenib Teid aastakümneid!