Põllumajandushoone ehitus
PÕLLUMAJANDUSHOONED JA EHITUS
Põllumajandushoone ehitamine – olgu selleks veise- või karjalaut, sigala, kanalaut, hobusetall, kalakasvandus, söödahoidla, kuivati, masinakuur või varjualune – on spetsiifiline ning unikaalne ehitusprojekt. Ehituse täpne plaan koos ehitustingimustega selgub alati koostöös tellijaga. Põllumajandushoone ehitamisel tuleb arvesse võtta väga palju tegureid, alustades karja suurusest ning lõpetades hoone asukoha eripäradega. Loomulikult tuleb lähtuda ka loomade pidamistingimustest ning nende parimast heaolust.
Veiselaut, karjalaut, lüpsilaut
Lauda ehitamisel tuleb arvesse võtta nii sisemisi kui ka väliseid tegureid – näiteks karja suurust ning juhtimissüsteemi, aga ka üldist kliimat ning kultuuri. Kuna loomakarja pidamine nõuab koostööd ka teiste põllumajandusettevõtetega, tasub alati enne uurida, milliseid Sinu tegevust hõlbustavaid ning abistavaid tooteid ja teenuseid lähiümbruskonnas pakutakse. Samuti tasub kindlasti üle kontrollida riiklikult sätestatud normid ning eeskirjad, aga ka võimalike toetuste taotlemise tingimused.
Eestis on riiklikult kinnitatud mitmete põllumajanduslike ehitiste rajamise tingimused. Näiteks sätestab Riigi Teataja nõuded vasikate pidamisele ja selleks ette nähtud ruumile või ehitisele:
§ 2. Vasikate pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed
(1) Vasikate pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed, millega vasikas kokku puutub, peavad olema sellisest materjalist, mis ei ole vasikale kahjulik ning on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav.
(2) Vasikate pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta vasikate tervist.
(3) Kõik vasika tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui seadmes avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele meetmed vasika tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab olema nõuetekohane tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida.
Lisainfot leiab Riigi Teatajast.
Olulised on nii lauda õige valgustus kui ka sisekliima, iseäranis nõuetele vastava ventilatsiooni olemasolu. See tagab, et laudas on alati piisavalt värsket õhku, ent samas pole ohtu loomade tervist kahjustavale tõmbetuulele. Korrektne ventilatsioon peab tagama ka loomade tekitatava soojuse, HN3, metaani ja CO2 väljutamise. On teada, et ebapiisava ventilatsiooni korral kahaneb karja tootlikkus märkimisväärselt.
Lisaks ventilatsioonile on lauda ehitamisel väga oluline ka laudahügieen ning optimaalne pidamissüsteem. Laudas peab olema piisav arv puhkelatreid. Lehmade pidamise puhul peaks igale loomale olema oma koht, et ta saaks mugavalt ja rahulikult puhata, sh pikali olla. Kui puhkelatter on liiga väike või ebamugav, peab loom pikalt seisma, mis omakorda suurendab koormust sõrgadele.
Ka põranda ehitamisele tuleb kõrgemat tähelepanu pöörata – see peab olema võimalikult kare ning kuiv, et loomad ei libastuks. Kindlasti ei tohiks põrand olla ebatasane ning peaks olema võimalikult takistusevaba. Kui kasutatakse lüpsirobotit, tuleb rajada ka piisavalt palju laiu põhi- ja kõrvalradu, et tagada lehmade turvaline tee lüpsmiskohani.
Laudahügieen on väga oluline aspekt, millele tuleb mõelda juba ehitise projekteerimise ajal ning eeskätt ventilatsiooni rajamisel. Laudas olev lägane ning niiske keskkond on ideaalne keskkond paljudele haigusi põhjustavatele bakteritele, mistõttu peab niihästi õhku kuivatav ning värskendav ventilatsioon kui ka üldine ruumiplaneering olema läbi mõeldud ning võimalikult funktsionaalne. Heaks nipiks on näiteks sõravannide rajamine, mis aitab hoida laudahügieeni, puhastab lehmade jalanahka ning sõra sarvkudet ja hävitab baktereid.
Kanalaut
Nagu loomalautade puhulgi, nõuab ka kanalauda ehitamine mõnetist uurimistööd ning planeerimist, et uue hoone asukatel oleksid optimaalsed elutingimused.
Kanalaut on mõeldud kanadele kaitseks halva ilma ning röövloomade eest. See on koht, kus nad saavad rahulikult muneda ning puhata. Erinevalt teiste loomade lautadest ei pea kanalaut olema kuigi suur ega tipptasemel viimistlusega – põhiline on, et seal oleks kanade jaoks piisavalt ruumi ning see sisaldaks kõiki kanade normaalseks eluks vajalikke osi, nagu söögi- ja joogikoht, õrred ning liikumist lihtsustavad kaldteed. Pesakastid võiksid asetseda võimalikult madalal ning päikesevalgusest eemal. Ka kanalaudas tuleb tagada korralik ventilatsioon. Öeldakse, et maa-ala ning hoonet planeerides tuleks igale kanale arvestada 0,4 m2 põrandapinda ning kaks korda nii palju õues siblimiseks.
Võib näida kummaline, aga kanalauda (nagu tegelikult mistahes muu hoone ehitamisel) tuleb arvestada sealsete tulevaste elanike iseloomuga. Näiteks tuuakse kanade puhul välja justnimelt vajadus ruumi järele – mida rohkem on kanalas ruumi, seda õnnelikumad on kanad. Öeldakse, et kui kanad peavad elama n-ö pead-jalad koos, siis võivad nad muutuda agressiivseks, tekivad rüselused ning pole harvad juhused, kui kanad on teineteist suisa surnuks nokkinud. Lisaks sellele tasub kanala ehitamisel valida teadlikult selle asukohta. Nimelt võib kanu ärritada, kui neil pole midagi teha. Siin võib olla lahenduseks kanade aediku rajamine kompostihunniku juurde.
Hobusetall ja maneež
Hobuste pidamine muutub üha populaarsemaks. Sarnaselt lautadele, kehtivad hobusetallide ning maneežide ehitamisele Euroopa Liidu reglemendid.
- Hobustele mõeldud tallides, latrites jt ruumides peab kasutama materjale, mida saab hõlpsalt puhastada ja desinfitseerida. Keelatud on kasutada värve ning muid hobustele mürgiseid aineid.
- Hobuste paigutamisel peab arvestama sellega, et nad näeksid ning kuuleksid, mis ümbruses toimub ja saaksid suhelda teiste hobustega.
- Tall peab olema ehitatud nii, et hobust on hädaolukorras võimalik sealt kiiresti välja viia. Hobustel peaks olema võimalus pääseda ka igapäevaselt välja jalutama.
- Talli sisekõrguse arvutamiseks tuleb hobuse turjakõrgus korrutada 1,5ga (minimaalne talli sisekõrgus on 2,2 meetrit).
- Boksi põrand peab olema ehitatud selliselt, et eritised saaksid imenduda allapanusse või ära voolata.
- Akende pindala peaks olema 5% põrandapinnast.
- Talli ukse mõõtmed peaksid olema vähemalt 1,5 m x 2,2 m (laius x kõrgus); boksi ukse mõõtmed vastavalt 1,2 m x 2,2 m.
- Talli ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse.
- Talli niiskus ei tohiks olla üle 50–80%.
- Talli temperatuur ei tohi olla alla +5°C.
- Talli müra ei tohi ületada 65 dB.
- Jooksuaiad ja koplid tuleb ehitada vastavalt hobuste arvule, nende suurusele ning temperamendile.
- Jooksuaed, koppel ja/või maneež tuleb ehitada hobustele turvalisest materjalist. Okastraadi kasutamine ei ole Eestis hetkel veel keelatud, ent seda peaks siiski igal võimalusel vältima.
Kalakasvandus
Kalakasvandused on peamine vesiviljeluse liike, mida ka Eestis üha rohkem harrastatakse. Kalakasvanduste loomine elavdab maaelu ning seetõttu toetatakse selliseid projekte sageli ka täiendava rahaga. Samas on tegemist väga spetsiifilise valdkonnaga ning oma ala spetsialistide kaasamine hädavajalik – see kehtib nii üldise süsteemi loomisel kui ka konkreetsete ehitiste rajamisel. Kui projekt paigas, saab juba ehitusfirma tulla appi plaane teostama.
Söödahoidlad, kuivatid, masinakuurid, varjualused
Põllumajandusega tegelema hakates tuleb sageli rajada ka erinevaid abihooneid, kus hoida sööta, vilja, masinaid, tööriistu jm vajalikku. Konkreetse hoone ehitusprojekt luuakse kliendi ning ehitusfirma koostööna. On võimalik luua palju eriilmelisi ning funktsionaalseid hooneid, mis muudavad kogu kompleksi haldamise optimaalseks, hõlpsalt hallatavaks ning tulutoovaks.
