Oma maja ehitus
Oma kodu ehitamine on üks suuremaid otsuseid, mille elu jooksul langetame. See nõuab omakorda veel hulgaliselt pisemate valikute tegemist. Korter või maja? Linnas või maal? Kui maja, siis kas puidust, kivist või hoopis moodulmaja? Valikuvõimalusi on väga palju ning maja projektid seinast seina, mistõttu on põhjalik eeltöö ja oma soovide ning võimaluste perekeskis läbi arutamine väga vajalik. Selge siht saab edaspidiste otsuste tegemisel orientiiriks, mis viib soovitud lõpptulemuseni.
Alustame algusest: puit-, betoon-, moodul- või nullenergiaga maja?
Olles otsustanud, et Sinu sooviks on eramaja ehitamine, on järgmiseks suureks valikukohaks see, millisest materjalist maja ehitada. Tulenevalt meie elukeskkonnast ning kultuurilisest arengust on Eestis ajalooliselt pikema ehitustraditsiooniga puitmajad, ent ka kivimaju on ehitatud juba alates 20. sajandi algusest. Tänapäeval koguvad populaarsust nullenergiaga ehk passiivmajad ning kiirelt püstitatavad moodulmajad. See, millise maja kasuks otsustada, sõltub eeskätt tulevaste elanike väärtustest, soovidest ning eelarvest.
Kivi versus puit
Betoonist ehk kivimaja tugevusena tuuakse enim välja selle ajas vastupidavust. Öeldakse, et see on n-ö kindla peale minek, kuna kivimaja võib kesta põlvest põlve, on tule- ja helikindel ning energiasäästlik. Eestis ehitatakse enim poorbetoonist maju, mille tugevustena tuuakse välja järgmisi omadusi:
- hea soojusisolatsioonivõimega,
- õhutihe,
- tuulekindel,
- tulepüsivusega,
- allergivaba,
- pika elueaga,
- hea niiskustaluvusega.
Puitmaja puhul rõhutatakse, et need
- kerkivad kiiremini (kommunikatsioonide rajamine läheb kiiremini, kuna ei nõua kivisse freesimist või puurimist jms),
- on kergema kaaluga, tänu millele on maja vundamendi rajamine soodsam,
- on looduslikud, „hingavad“ paremini ning seega sobivad tundlikuma tervisega inimestele,
- on enamjaolt odavamad kui kivimajad.
Või hoopis energiatõhus hoone?
Energiatõhusate majade puhul eristatakse madalenergiamaja, liginullenergiamaja, passiivmaja ning nullenergiamaja. Mille poolest need teineteisest erinevad?
Peamiseks eristajaks on energiatõhususe määr. Väikemaja puhul on tegemist madalenergiahoonega, kui selle energiatõhususarv ei ületa piirväärtusena 120 kWh/(m²·a). Liginullenergiamaja puhul on vastavaks arvuks 50 kWh/(m²·a). Liginullenergiahoone nõuete tagamisel on oluline ka energiaühistu põhimõte, mille järgi tuleb energiat toota krundil või lähiümbruses olevatest taastuvatest allikatest.
Passiivmaja on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Passiivmaja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest, mis tähendab katlast või küttesüsteemist loobumist. Passiivmaja põhiideeks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, kasutades passiivsete kütteallikatena inimeste kehadest, elektriaparaatidest ning päikesest kiirguvat soojust. Passiivmaja ehitusel on väga oluline, et see oleks suurepäraselt soojustatud (ilma külmasildadeta) ning ka aknad võimaldaksid päikeseenergia passiivset ärakasutamist.
Passiivmajast samm edasi on nullenergiamaja, mis suudab muundada oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Paigaldades passiivmajale päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, on võimalik, et maja kasutamisel ei kulugi rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
Milline vundament elamule valida?
Vundamendi valik sõltub eeskätt maja projektist ning pinnasest, kuhu maja püstitatakse. Kui tegemist on niiskema alaga, siis tuleks enne ehitama hakkamist teha kindlasti ka pinnase geoloogiline uuring, mis aitab omakorda valida õige vundamendi tüübi. Eestis on kõige levinumaks eramajade vundamenditüübiks madal lintvundament, kuid kasutatakse ka ühe tervikuna valatavat plaatvundamenti või hoopis vaiasid. Madala vundamendi kasuks räägib see, et vundamendi valamise sügavus ei pea olema suur (u 50-60 cm, külmumispiirist allapoole ei minda). Kindlasti tuleb aga tagada korralik soojustus kogu vundamendi perimeetris, ennetamaks maapinna külmumisest tekkida võivaid kahjustusi.
Ei tohi ka unustada, et juba vundamendi rajamisel tuleb mõelda ka kõikide kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter) planeerimisele, kuna need tuleks võimalusel paigaldada vundamendi taldmiku alla.
Millest ehitada kandevkonstruktsioon, seinad ning laed?
Kui vundament on olemas, siis järgmine väga oluline, tähelepanu ning ehitusjärelvalvet nõudev etapp on maja karkassi ehk põhikandekonstruktsiooni ehitamine. Karkassid võib liigitada järgnevalt:
- puitkarkass – klassikaline puitsõrestikust maja, täispuitpalkmaja või liimpuitkarkassmaja;
- kivikonstruktsioon – karkassis kasutatakse väikeplokke, silikaadist, betoonkividest või valubetoonist kandekonstruktsioone;
- kergmetallkarkassist sõrestik;
- kombineeritud karkass – osa majast on näiteks kivikonstruktsioon ja osa puitkarkass.
Välisseina kui karkassi ühe põhilise osa funktsiooniks on sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastiku eest ning kogu hoone energiatõhususe tagamine. Sellest lähtuvalt peab tagama, et välisseinad oleksid
- vastupidavad ning ilmastikukindlad,
- arhitektuuriliselt sobivad,
- sooja- ja õhupidavad,
- niiskuskindlad,
- helipidavad,
- tulekindlad,
- majanduslikult ökonoomsed.
Välisseina ehitusmaterjalina kasutatakse kõige sagedamini kas looduskivi (graniit, paas), tehiskivi (tellis või väikeplokk) või puitu, aga ka metalli ja klaasi.
Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Ehituslikult on oluline teada, et vahelaed kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele – see tähendab, et korruseid eraldav vahelagi peab kindlasti vastama kõikidele ettenähtud tingimustele.
Vahelagi peab olema:
- tugev,
- jäik,
- helipidav,
- soojapidav,
- veetihe,
- nii kestvuselt kui tulepüsivuselt vastav hoonele esitatavatele nõuetele.
Olenevalt asukohast liigitatakse hoone asuvad vahelaed järgmiselt:
• keldrivahelagi – kuna eraldab erineva temperatuuridega keskkondi, siis tuleks soojustada;
• korruse vahelagi – eraldab korruseid, ei vaja soojustamist;
• pööningu vahelagi – eraldab erineva temperatuuridega keskkondi, tuleks pealt soojustada;
• katuslagi – eraldab erineva temperatuuridega keskkondi, tuleks pealt soojustada ja kaitsta sademete eest.
Materjali järgi saab eristada raudbetoonlage (monteeritavad ja monoliitsed), terastaladel lage, komposiitkonstruktsioonis lage (teras + raudbetoon) ning puitlage. Nagu eelnevate ehitusetappide puhulgi, tasub täpse ning just Sulle sobiva lahenduse leidmisel pidada nõu projekteerija ning ehitajaga.
Milline katus?
Katus kuulub koos seinte, uste, akende, lagede ning vahelagedega hoone piirdekonstruktsioonide hulka. Katuse peamiseks ülesandeks on hoone kaitsmine eeskätt sademete, aga ka kõikide teiste ilmastikumõjude eest. Eestis on enamlevinud väikemaja katusetüüpideks viil-, pult– (ühe kaldega) või poolkelp– või kelpkatus. Lamekatuseid esineb rohkem suurtel ärihoonetel. Viilkatuse materjaliks on sageli kas plekk või kivi, lamekatuse puhul bituumen. Plekk-katuseid, mis jagunevad omakorda terasplekk- ja valtsplekk-katusteks, eelistatakse katusematerjalina eeskätt nende kerge kaalu tõttu. Kivikatuse väärtuseks on aga majasisene vaikus: tugev vihmasadu või kolistav tuul kivikatuse puhul tuppa ei kostu.
Sisetööd ja kommunikatsioonid
Sisetöödeni jõudmine tähistab ühelt poolt mahuka tööetapi – maja püstitamise – lõppu, ent samal ajal valmistab ette väga paljudeks uuteks valikuteks, mis puudutavad sisetöid ja majasiseseid kommunikatsioone. Siseviimistluse puhul tasub taas hetkeks oma visioon läbi mõelda, et oleks lihtsam luua elukeskkonda, mis oleks kvaliteetselt teostatud ning kus tunneksid end hästi ja koduselt.
Alljärgnevalt on toodud mõned nipid ning nõuanded, mis on kasuks siseviimistlustööde tegemisel.
- Aluspind peab olema kvaliteetselt ette valmistatud, st olema sirge, tasane, tolmust ning mustusest puhas.
- Niisketes piirkondades ja torustike ümbruses peab olema tehtud korralik hüdroisolatsioon vastavalt materjali tootja juhistele.
- Värvimisel kaetakse pinnad alguses kruntvärviga ning siis vähemalt kahe kihi põhivärviga.
- Plaatimise puhul vali plaadile sobiv kinnitussegu ning plaatidega sobiv vuugisegu.
- Tutvu alati vastava viimistlusvahendi kasutamisjuhendiga.
- Mõtle läbi kodu tehnilised süsteemid. Tänapäeval on olemas juba väga palju nutikaid lahendusi, mis hoolitsevad nii Su kodu turvalisuse kui ka mugavuse eest (valve- ja signalisatsioon, tulekustutussüsteem, intelligentsed juhtimissüsteemid jne).
Maja ehituse kalkulaator
Kahjuks pole olemas universaalset hinnakalkulaatorit, kui teemaks tuleb maja ehitus. Hind kujuneb lähtuvalt tellija soovidest, projektist, ajakulust, materjalivalikust ja veel mitmest tegurist. Erinevates foorumiaruteludes jääb kõlama hüpotees, et nn võtmed kätte lahenduse puhul peaks (nii kivi- kui puit)maja ehitamise hinnaks arvestama u 1200 €/m2 (KM-ga). Sellele lisandub krundi hind ning maja sisustamine. Loomulikult tuleb maja ehitamine odavam, kui võimalikult palju ise teha, ent sel juhul peab jällegi arvestama suure ajakuluga.