Vundament (ladina k fundamentum) tähendab millegi alust või põhja. Vundamendi ehitus on kogu hoone ehituse A ja O – ehituse kvaliteet, õige vundamendi tüübi ning materjalide valik ja kogu ehitise täpne projekteerimine mängib lõpptulemuse juures hindamatult suurt rolli.
Ehitusvaldkonnas tähendab vundament ehitise alumist osa, mis kannab kogu konstruktsiooni põhikoormust. Vundamendil on hoone kasutamise seisukohast kolm tähtsat ülesannet: tagada ehitise tugevus, kindlustada hoone sihipärane normaalne kasutamine ettenähtud eluea jooksul ja tagada ühtlasi kasutamise ökonoomsus.
Vundamendi kõige alumisem osa, taldmik, on pind, millega vundament toetub pinnasele. Vundamendi mõõtmed ja süvis ehk talla kaugus maapinnast olenevad mitmest tegurist, sh pinnase külmumistemperatuurist, kandevõimest, ehitise tüübist ja koormusest, ehitusel kasutatud materjalist ning ehitusviisist, maa-aluste seadmete või ruumide (nt kelder) olemasolust jne.
Vundamendid klassifitseeruvad erinevate omaduste järgi nelja kategooriasse.
Vundamendi ehitus nõuab hoolikalt läbimõeldud projekti olemasolu, mis sisaldab ka vajalikke koormusarvutusi. Alljärgnevalt on toodud tegurid, mida tuleb arvestada vundamendi rajamissügavuse valikul:
Lisaks tuleb vundamentide projekteerimisel arvesse võtta kahte potentsiaalset ohuallikat: kande- ja kasutuspiirseisundit. Kandepiirseisund tähendab pinnase purunemist vundamendi all. Kandepiirseisund põhjustab vundamendi ja sellele toetuva konstruktsiooni täieliku purunemise. Kandepiiseisundi vältimiseks vajalik varu luuakse osavaruteguritega, mida rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kasutuspiirseisundi nõuete mittetäitmine ei too kaasa kogu konstruktsiooni purunemist, kuid häirib ehitise normaalset kasutamist.
Vundamendile mõjuvad koormused olenevad konkreetsest objektist. Kindlasti tuleb koormuse arvutamisel arvesse võtta
Vundamendi pika eluea ja funktsionaalsuse tagab vundamendi õige soojustamine. Vundamendi soojustamisel tuleb esmajoones lähtuda hoone vundamendi tüübist. Lintvundamendi puhul on kõige olulisem soojustada vundamendi väline sein, plaatvundamendi korral soojustatakse ühtlaselt aga kogu plaadialune pind. Maja all külma liikumist takistab tõhusalt ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri paigaldatud horisontaalne soojustus. Seda paigaldatakse aga vaid siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ole pinnase külmumispiirist allpool (u 1,2 m).
Soojustuse valikul tuleb jälgida nelja olulist tegurit: veeimavuse näitaja, tugevus ja jäikus, erisoojusläbivus ja materjali füüsiline paksus.
Vundamendi soojustamine tähendab ka seda, et tuleb planeerida hoone välisseina ja sokli vaheline ühendus. Harilikult jäävad vundamendi-, välis- ja kandev sein ühele vertikaalsele joonele – see tähendab, et ka soojustusplaadid paiknevad ühel tasapinnal. Järgmiseks tulekski sobitada omavahel maapealse seina ja sokliseina soojustuse arhitektuur, jälgides samas, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse. Võib juhtuda, et paks kiht vundamendiseina soojustust ulatub fassaadist väljapoole, mis muudab ka hoone välisilmet. Oluline on nii esteetilisus kui ka see, et hoone saaks külmasildadeta ning soojustamisest ka ekspluatatsioonis kasu oleks.
Kõrgendatud tähelepanu nõuavad vundamendi ehitamisel hüdroisolatsioonitööd, mis tagavad vundamendi töökindluse ning pika eluea. Kindlasti tuleb hüdroisolatsiooniga eraldada nii maapealsed tarindid vundamendist kui ka maa-aluste ruumide välispiirded pinnasest.
Olenevalt vundamendi tüübist ja ehitusprojekti spetsiifikast, moodustab vundamendi maksumus ehk hind kogu ehitise hinnast 5-20%. Lisaks iga planeeringu ehituslikele eripäradele oleneb nt plaatvundamendi rajamise hind ka krundi pinnasest ning krundile juurdepääsust.
Täpsema vundamendi hinna ning tingimuste teadasaamiseks tuleb teha päring ehitusfirmale.