Tööstushoone ehitus
TÖÖSTUSHOONED
Kui vaadelda trende tööstushoonete ehitusmaastikul, siis võib märgata, et üha enam eelistatakse tööstus- ja kontorihoone rajamist ühe tervikuna ning seda kõikide tööstusharude puhul, olgu selleks puidutööstus, toidutööstus, metallitööstus, piima- või lihatööstus. Selline funktsionaalne lahendus hoiab kokku nii aega kui ka raha ning optimeerib kogu tootmisprotsessi. Iga hoone, sh tööstushoone ehitusprojekt on unikaalne, ent sellegipoolest saab välja tuua üldiseid punkte, millega peab tootmishoone rajamisel kindlasti arvestama.
Ehitustööde orienteeruv kestus
Standardset ehitusaega on muidugi keeruline välja tuua, kuna kõik oleneb hoone projektist, ent peaks arvestama, et orienteeruv ehitusaeg n-ö võtmed kätte lahenduse puhul on 3–12 kuud (sõltuvalt hoone suurusest ning projekti keerukusest). See protsess hõlmab üldjuhul järgmisi tööetappe: projekteerimine, dokumentatsiooni loomine ning vormistamine, kommunikatsioonide rajamine, üldehituslikud tööd, siseviimistlus ning haljastus.
Eelarve koostamine
Mõnel pool soovitatakse jagada ehitusega seotud kulutusi lähtuvalt kahest printsiibist.
1. Kulutuste jagamine vastavalt osapooltele – kulutuste jagamine sõltuvalt sellest, kes on hiljem hoonega seotud – nt kohaliku omavalitsuse seatud kriteeriumid (juurdepääsuteed, valgustus), avalikust ruumist tulenevad tingimused (haljastus, müra, parkimine), töötajate soovid ja vajadused (erivajadustega töötajad) ning seejärel ettevõtte huvid ja vajadused.
2. Kulutuste jagamine vastavalt nende motiveeritusele – analüüsitakse, kas planeeritava kulutuse näol on tegemist kohustusega (nt päästeameti ettekirjutus), sooviga või tulevikulahendusega. Süstematiseerides kulutusi sellise skeemi abil, saab jagada eelarve kas minimaalseks (rahuldab vajadusel minimaalsel määral, ent ei arvesta potentsiaalset arengut), optimaalseks või maksimaalseks (arvestatakse võimalike tulevikuplaanidega ja juurdeehitusega).
On selge, et põhjalikult kaalutud ning läbimõeldud eelarve on hädavajalik mistahes tootmishoone rajamisel. Kulude võimalikult aus ning läbipaistev jagamine võimaldab koostada eelarve, millest on hea edaspidises töös lähtuda. Kindlasti tuleks võimalusel arvestada ka kõikide teiste osapoolte huvidega ning mitte planeerida kogu hoonet vaid enda vajadustest lähtuvalt.
Mida jälgida ehituslikult parima tulemuse saavutamiseks?
- Mõtle hoolikalt läbi tööstusruumide sisseseade. Milline osa langeb kõige suurema koormuse osaliseks? Koosta ruumis olevate seadmete tehnoloogiline skeem ning kirjuta lahti, mida ühes või kohas täpselt tehakse.
- Uuri alltöövõtjate tausta ning tagasisidet eelnevatele töödele.
- Varusa alltöövõtjat võimalikult detailse infoga – millise tööstusega on tegu, milleks kasutad ühte või teist ruumi või seadet, millised on tootmise eripärad ning potentsiaalsed ohukohad jne.
- Ära kiirusta üheski töölõigus. Ehituse ajal kiirustamine (nagu ka allahindluste tegemine töö kvaliteedis) võib hiljem kaasa tuua ootamatuid ning suuri kulutusi.
- Investeeri ehitusjärelvalvesse. Paljudel juhtudel ilmnevad ehituslikud puudujäägid alles pärast garantiiaja lõppu. Regulaarne järelvalve aitab probleeme ennetada.
Ülalpidamiskulud
Nagu teistegi hoonete ehitamine algab ka tootmishoone rajamine projekteerimise ning planeerimisega. Selles ehitusetapis tuleb langetada palju olulisi otsuseid, millest hiljem hakkab sõltuma muu hulgas ka hoone ülalpidamiskulu. Ülalpidamiskulus mängivad suurt rolli soojuskaod, tehnosüsteemide ülesehitus, hoone asukoht, aastaaegade vaheldumisest tingitud mõjutused jms. Pärast seda etappi tehakse uuringud pinnase kohta ja vajalikud mõõtmised, lisaks arvutatakse välja hooneid toetavate vaiade arv ning nende rajamissügavus.
Ettevalmistus
Kui projektis olevad andmed ning praktiliselt tehtud uuringute tulemused klapivad, tuleb hankida vajalikud ehitusload ning ehitamine võib alata.
Esimesena alustatakse mullatöödega, et valmistada ette ehitusplats vaiade paigaldamiseks. Tootmishoone vahest kõige olulisemaks osaks on tugev metallkarkass, millele tugineb kogu ülejäänud süsteem. Sellist lahendust kasutatakse paljude tehaste, ladude ning hallide ehitamisel.
Kui eramajade ehitamisel kasutatakse kandevkonstruktsioonide püstitamiseks erinevaid plokke, siis tootmishoonete puhul eelistatakse üha enam sandwich-paneele (ehk kihtpaneele). Neid saab kasutada nii fassaadides, katustes, lagedes kui ka vaheseintes. Kihtpaneelid leiavad väga palju rakendust tööstus- ja kaubandushoonete, aga ka spordihallide, ladude ja isegi elektrijaamade ehituses. Sandwich-paneelide lai kasutuspind tuleneb eeskätt nende heast vastupidavusest Eesti kliimale, mida iseloomustab märkimisväärselt suur temperatuuri amplituud. Samas on paneelid võrreldes muu sama funktsiooni täitva lahendusega suhteliselt odava hinnaga – võttes arvesse, et paneelide paigaldamisel ei pea enam hoone soojustamise peale mõtlema. Kokkuvõttes võib nentida, et sandwich-paneelide kasutamine hoiab kokku nii materjale, töötunde kui ka raha.
Büroohoone
Töid alustades tuleb esimesena rajada korralikult soojustatud sokkel ehk vundamendi maapealne osa. Just see kindlustab vastupidavuse vee- ja ilmastikumõjudele ka kõige karmimates tingimustes. Kui otsustatakse selle kasuks, et bürooruumid tulevad samuti tootmishoone juurde, on järgmiseks etapiks (näiteks fibo-) plokkidest kontoriosa püstitamine. Kui aga tootmishoone juurde bürood ei rajata, saabki hakata kandevkonstruktsiooni (nt paneelide näol) paigaldama.
Laohoone
Laohoone või kuur ehitatakse enamjaolt eesmärgiga hoiustada seal asju, mida ei lähe vaja hetkel, kuid võibolla lähemas tulevikus. Laohoone ehitus on kindlasti lihtsam kui tööstushoone ehitamine, kuna ei nõua tipptasemel tehnoloogiaga sisustamist. Samuti ei ole selle kasutuskoormus nii suur. Siiski tasuks ka enne laohoone ehitamist paika panna, kas see on mõeldud lühi- või pikaajaliseks kasutamiseks (pikema aja all peetakse silmas kuni mõnekümne aasta pikkust perioodi). Lao ehitamise ning viimistlemise materjalina kasutatatakse palju plekki – seda nii katuse kui ka seinte puhul. Samas maapiirkondades on endiselt ka puit põhjamaade traditsioonilise ehitusmaterjalina au sees.
Kuur / garaaž
Väiksemat sorti kuuri või garaaži ehitamisel on sage küsimus, kas ka sellisele hoonele on vaja taotleda ehitus- ja kasutusluba. Lubade kohustuslikkuse on sätestanud majandus- ja taristuminister ning see sõltub planeeritava ehitise aluspinna suurusest. Siinkohal tasub aga tähele panna, et ehitisealuseks pinnaks ei loeta ainult vundamendi pindala, vaid ehitise kogu projektsiooni maapinnal – kuhu on kaasa arvatud ka katus ja muud hoonest eenduvad osad.
Alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga kuuri või kasvuhoone ehitamise korral ei pea omanik ei kohalikku omavalitsust ega ehitisregistrit selle ehitise olemasolust ega ehitise andmetest teavitama.
Seda, millistel juhtudel on lubade taotlemine aga vajalik, tuleb vaadata ehitusseadustiku lisadest: lisa 1 sätestab, millal tuleb taotleda ehitusluba ning lisa 2 toob välja, milliste ehitiste ja tegevuste puhul on vajalik ka kasutusluba või -teatis.